Maailma suurimaid üliõpilasmobiilsuse ja rahvusvahelise kõrghariduse küsitlusi läbi viiv briti uuringukeskus I-Graduate analüüsis Eesti arengut välisüliõpilaste sihtriigina. Selgus, et iga kuuendat Eestisse saabunud välistudengit on mõjutanud õppima tulekul riiklik platvorm "Study in Estonia".
Tulemustest selgus, et viimase 10 aasta jooksul on Eesti kõrgkoolides paranenud mitmed riiki saabumise, riigis õppimise ja elamisega seotud faktorid. Lisaks selgus tulemustest, et iga kuuendat Eestisse saabunud välistudengit on mõjutanud õppima tulekul riiklik platvorm "Study in Estonia", mis on maailma tugevaima mõjuga riiklik süsteem ülikoolidele välistudengite värbamisel ja välisõpingute otsuse tegemise protsessis. Enam kui 200 maailma ülikooli statistika põhjal pidas riikliku infokanali mõju oluliseks keskmiselt 5% välisüliõpilastest, samas kui "Study in Estonia" teenuseid ja tegevusi peab olulisteks mõjutajateks 16% Eestisse saabunud välistudengitest.
Riiklik algatus "Study in Estonia" sai süsteemse alguse Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodil 2007-2013, mil seda rahastas doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames Euroopa Sotsiaalfond. Perioodil 2014-2020 tegutseb riiklik kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise süsteem programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.
"Euroopa Liidu struktuuritoetused on aidanud selgelt kaasa "Study in Estonia" ja ülikoolide tegevustele," ütles Eesti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm. "Olles osa Eesti talendipoliitikast, siis on selge see, et Eestisse on tulnud häid tudengeid nii Jaapanist kui ka Kasahstanist, nii Ameerika Ühendriikidest kui ka Türgist."
Eesti kõrgkoolides on maailma suurima välistudengite küsitluse International Student Barometer andmetel paranenud õppimise kategoorias õpetamise võimalus (61% 2014 vs 77% 2019), karjäärinõustamine (54% 2011 vs 64% 2019), hindamiskriteeriumite selgus (77% 2011 vs 87% 2019) ja õppekava ülesehitus (75% 2011 vs 85% 2019). Eluolu puudutavas kategoorias on kõige suurema kasvu Eestis õppinud välistudengite hinnangul teinud töötamise võimalused õpingute ajal (36% 2011 vs 58% 2019) ja rahulolu õppehoonetega (82% 2011 vs 90% 2019).
Õpirände mõju osas toob I-Graduate välja selle, et 16% Eestis õppivatest välistudengitest viitab välismaale õppima mineku otsuse tegemise protsessi juures riikliku brändi "Study in Estonia" olulisele mõjule. Globaalsel tasandil on sarnaste riiklike turundusplatvormide vastav näitaja 5% ning lähima Eesti konkurendi vastav näitaja on 12%. See tähendab, et iga kuues Eestisse saabunud välistudeng viitab "Study in Estonia" mõjule oma otsuse tegemisel, samas kui maailmas keskmiselt mängib riiklik infokanal rolli alles iga 20. välistudengi sihtriiki siirdumise otsuse tegemisel.
„Seda saab pidada heaks tulemuseks, arvestades, et 40% kõigist osalenud ülikoolidest on Times Higher Education (THE) või Quacquarelli Symonds (QS) edetabelites kõigist Eesti ülikoolidest kõrgematel positsioonidel (ehk maailma 300 parima hulgas) ning enam kui pooled osalenud ülikoolidest on maailma 500 parima ülikooli seas,“ kommenteeris Eesti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Lisaks kaheksale Eesti tasemeõppe välistudengeid vastuvõtvale kõrgkoolile osalesid maailma tippülikoolidest küsitluses ka välistudengid, kelle koduülikooliks on Ühendkuningriigi Oxford ja Cambridge, Hollandi Leiden, Amsterdam ja Utrecht ning lisaks ka Austraalia ja Aasia parimad ülikoolid.
Eestiga koos osalesid maailma suurimad õpirändega seotud riigid – laiast maailmast teiste seas USA, Austraalia ja Kanada, Euroopast aga Soome, Saksamaa, Ühendkuningriik, Iirimaa, Läti, Itaalia, Holland, Rootsi. Kokku analüüsiti 19 maailma riigi tulemusi.
„Maailma tippülikoolide eelarved ning mastaabid on niivõrd palju suuremad ning lisaks ei ole riikidel nagu Austraalia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Holland või Austraalia oma rahvusvahelise õppekava tutvustamiseks tudengikandidaatidele üldiselt kõigepealt riiki tutvustama hakata,“ täiendas Loonurm.
„Meil on väga hea meel, et oleme saanud kaasa aidata ülikoolide rahvusvahelistumisele ning nii välistudengite Eestisse saabumisele kui siia tööturule jäämisele.“
Eesti kõrgkoolides õppis eelmisel õppeaastal tasemeõppes üle 5000 välistudengi, koos vahetustudengitega ulatus välistudengite arv üle 7000. Küsitluses osales 1982 Eestis õppivat välistudengit ning ülemaailmselt võrreldi kokku 179 950 välistudengi kogemust 19 riigis.
Eesti on osalenud Euroopa Liidu struktuurivahendite toel maailma suurimas välistudengeid puudutavas küsitluses International Student Barometer viis korda – esmakordselt 2009. aastal ja viimati 2019. aasta novembris. I-Graduate analüüsis küsitluse International Student Barometer viimase kümnendi Eesti kõrgkoolide tulemusi ning lisaks globaalses võrdluses teiste riikidega.
Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Haridus- ja Noorteamet programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.
Lisainfo: