Struktuuritoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled. Kõik saab alguse konkreetsest õiguslikust raamistikust, mille töötab välja Euroopa Komisjon (EK). EK omakorda delegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele (KA). Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad juhtministeeriumid (JM). Prioriteetsete suundade elluviimise ning konkreetsete meetmete ehk toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutused (RA). Rakendusüksus (RÜ) on otseseks kontaktiks toetuse saajale, kuna see tasand on otseselt vastutav meetmete elluviimise eest - RÜd viivad läbi taotlusvoore, teevad toetuse andmise otsuseid ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet.
Lisaks kuulub administreerimise süsteemi ka auditeeriv asutus (AA), kes teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle. Makseasutus (MA) võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile.
Taotlemise aluseks on alati konkreetne toetuse taotlus, mida rakendusüksus reeglite kohaselt menetleb. Peale positiivset rahastusotsust saame rääkida toetuse saajast (TS), kelle tegevusele kaasnevad toetuse kasutamisega ka konkreetsed nõuded ja reeglid. Näiteks projekti elluviimise jooksul tuleb tagada vajalik aruandlus ning võimaldada rakendusüksusel teostada kontrolli.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide planeerimine nõuab ka erinevate partnerite kaasamist, mis tagab selle, et toetused suunatakse valdkondadesse, mis seda kõige enam vajavad.
Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 ettevalmistustesse valitsusväliste partnerite kaasamiseks koostati Rahandusministeeriumi eestvedamisel kaasamise kava.
Kaasamise peamised eesmärgid on avalikkuse informeerimine ja ideede kogumine. Kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel soovitakse koostada võimalikult kvaliteetsed rakenduskavad ja edaspidi tagada nende tulemuslik elluviimine.